Analüüsid

Tegevusetuse hind (cost of inaction)

Failing to achieve 1.5°C puts a huge economic burden on our (grand)children

Lühianalüüs annab ülevaate sellest, millised on Euroopa Liidu tegevuse ja tegevusetuse kulud ja tulud erinevate kliimapoliitika stsenaariumite korral. Analüüsis rõhutatakse, et ELi kliimapoliitika väljatöötamisel on viimane aeg arvestada kulude ja tuludega. Tänase poliitikaga (võetud vastu 2017/2018, 2,6–3-kraadise soojenemise kurss) jätkamine tooks uue sajandi alguseks kaasa iga-aastase kahju SKT-le suuruses 7%. “Eesmärk 55” (2-kraadine soojenemise kurss) rakendumisel oleks kahju majandusele vaid 2,5% aastas. Poliitika, mis jälgib Pariisi kokkuleppega võetud 1,5-kraadist joont, toob kaasa aga SKT suurenemise 0,8%. Seega aitab ambitsioonikam poliitika majandusel kasvada. Peamised kulud teel kliimaneutraalsuseni jäävad tuleva 10–20-aasta sisse. Paljud üleminekuga seonduvad kasud nagu ka kliimamuutuse mõjud annavad enim tunda sajandi teises pooles. See tähendab, et tegevusetuse kulusid saavad oma nahal tunda eeskätt tulevased põlvkonnad.

Analüüsis tuuakse välja, et aastani 2050 jaotuvad kulud Euroopa Liidus ebaühtlaselt. Suuremat kulu kannavad eeskätt Lõuna-Euroopa riigid (10–12% SKT-st iga aastal) ja Ida-Euroopa riigid (Poola 8%). Väiksemad on kulud mõnevõrra Põhja-Euroopas (Soome 4%, Taani 3%).

Counting the numbers: EU carbon budget not compatible with 1.5°C target

Analüüsis arvutatakse ELi süsinikueelarve praegu kokkulepitud eesmärkide alusel ja võrreldakse seda ülejäänud ülemaailmse süsinikueelarvega. IPCC aruanne 2021. aasta augustist toob välja, et üle 1,5 kraadise temperatuuri tõusu ärahoidmiseks 67% või suurema tõenäosusega peab CO2 heide jääma alates 2020. aastast kuni süsinikuneutaalsuse saavutamiseni vahemikku 300–400 Gt/CO2. ELi süsinikueelarve arvutatakse lähtuvalt per capita põhimõttel, s.t jagatakse maailma süsinikueelarve Euroopa Liidu elanike arvuga. Arvutuste käigus jõutakse tulemusele, et 1,5-kraadise soojenemise ärahoidmiseks 67% tõenäosusega, on eelarve aastateks 2020–2050 20,3 Gt/CO2, 83% tõenäosusega 15,2 Gt/CO2. Töös leitakse, et õigluse printsiibi lisandumisel arvutustesse, tuleb siseriiklikke heitkoguste vähendamise jõupingutusi täiendada vaesemate riikide toetamisega: vähendamaks sealseid heitkoguseid ning kompenseerimaks ajaloolist suurt heitkogust, mis on oma tegevusega põhjustatud. Õigluse põhimõtte järgimiseks peaks selline rahaline toetus ainuüksi ELi jaoks olema suurem kui 100 miljardit eurot aastas. Analüüsis arvutatakse ka süsinikueelarve, mis vastab ELi tänasele poliitikale – 39 Gt/CO2. Seega ületatakse ettenähtud eelarve korral ligi kaks korda. Sellest tulenevalt jõutakse analüüsis järeldusele, et ELi eesmärgid ei ole kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe 1,5 °C eesmärgiga.

Policy implications of Europe’s dwindling carbon budget

Analüüsi eesmärk on tõugata tagant arutelu süsinikueelarve üle. 42 Euroopa riigile määratakse heite vähendamise eesmärgid süsinikueelarve näol ja kliima rahastamise kohustused, mis põhinevad 1,5 °C-ga ühilduval ülemaailmsel süsinikueelarvel. Süsinikueelarve arvutatakse per capita põhimõttel, s.t jagatakse maailma süsinikueelarve riigi elanike arvuga. Täiendavalt lisandub eelarvele kliima rahastamise kohustus (või vajadus), mis on tingitud riigi ajaloolise heite vastutusele võtmiseks. 2020. aasta heittasemega ammenduks ELi süsinikueelarve (20,232 Gt/CO2) 8 aastaga, CO2 heide peaks jõudma nullini aastaks 2036. Eesti süsinikueelarve (0,058 Gt/CO2) ammenduks 2020. aasta heittaseme korral 6 aastaga ja CO2 heide peaks jõudma nulli aastaks 2033. ELi rahaline iga-aastane kohustus aastateks 2020–2050 on 183 miljardit eurot, suurim panustaja on Saksamaa 50 miljardiga, Eestil on aga selle analüüsi kohaselt oodata ELilt iga-aastaselt kompensatsiooni 140 miljoni ulatuses.

Õiglane üleminek taastuvenergiale

Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs_Praxis (Praxis, 2020)

Analüüs uurib lähemalt erinevaid õiglase ülemineku (just transition) kontseptsioone ning võimalusi ja lahendusi õiglaseks üleminekuks. Samuti vaatleb mõttekoda Praxis oma analüüsis põhjalikult erinevaid rahastusvõimalusi üleminekuks. Analüüsi lõpuosas tehakse eelneva põhjal 15 poliitikasoovitust Eesti otsustajatele.

How (not) to phase-out coal: lessons from Germany for just and timely coal exits (E3G, 2020)

Analüüs annab ülevaate Saksamaa söetööstusest väljaviimise õigusaktidest ja toob välja õppetunnid Saksamaa söe kasutamise järkjärgulise väljumise protsessist. Selle analüüsi põhjal pakub komisjon üheksa võrdlusalust õigeaegseks ja õiglaseks söe järkjärguliseks kaotamiseks ülejäänud söeriikides, tagamaks, et need ei kordaks Saksamaa lähenemisviisi nõrkusi.

Just transition in the context of EU environmental policy and the European Green Deal (Öko-Institut e.V., 2020)

Analüüs tõstab tervikliku lähenemisviisi kaudu teadlikkust keskkonnapoliitika sotsiaalsetest mõjudest võimalike tulevaste töösuundade väljaselgitamiseks. Analüüs keskendub EL-i sisesele sotsiaalmajanduslikule mõjule ja õigussüsteemi jaotusele. Alustuseks täpsustatakse mõistet “õiglane üleminek” ja süstematiseeritakse kontseptuaalselt erinevad keskkonnamõjude ja -poliitikate positiivsed ja negatiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud. Seejärel arutatakse üksikasjalikumalt võimalikke negatiivseid mõjusid nii töötajatele kui ka tarbijatele, võttes arvesse Euroopa roheleppe tegevuskava. Seejärel arutatakse võimalikke poliitilisi meetmeid nende mõjude leevendamiseks ja sõnastatakse soovitused ELi tulevase poliitika jaoks, et vältida keskkonnasäästlikule Euroopale ülemineku nimel sotsiaalset ebaõiglust.

Just Transition to climate neutrality. Doing right by the regions (Maailma Looduse Fond WWF, 2020)

Raport annab viis üldist soovitust õiglaseks üleminekuks. Täpsemalt tuuakse välja õppetunnid ülemineku läbi teinud Ruhri piirkonnast ja protsessiga pooleli olevatest riikidest: Kreekast, Poolast ja Bulgaariast. Antakse ülevaade headest praktikatest ja tehakse soovitusi iga riigi kohta eraldi. Nende riikide ülevaadetes on Eestiga väga palju sarnast, seega on raport igati kasulik lugemine ka Eesti protsessi planeerimisel. Peamised soovitused eesti keeles leiad siit.

Local community participation in the Transformation Action Plan for the Slovakia’s Upper Nitra Coal Region (Bankwatch, 2019)

Hea ja kompaktne ülevaade kohaliku üleminekuplaani koostamise protsessist, kus osalesid kohalikud kogukonnad. Slovakkias võtsid olulise rolli just kohalikud kogukonnad ning riik otsustas lõpetada kivisöe kasutamine elektritootmiseks aastaks 2023. Samuti antakse töös soovitusi edaspidiseks kohalike kaasamiseks, et üleminekuplaani eesmärke paremini täita.

Phasing out coal – A just transition approach, Galgóczi, B. (European Trade Union Institute, 2019)

Väljaande eesmärk on heita pilk sellele, kuidas õiglane üleminek praktikas välja näeb söepiirkondade näitel. Kajastatakse Itaalia (ENEL), Austraalia (Hazelwood) ja Saksamaa (Ruhr) söepiirkondade õiglase ülemineku / kaevanduste sulgemise õppetunde. Antakse ülevaade Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Poola kliima- ning energiaplaanidest, söest väljumisest ning õiglase ülemineku poliitikatest. Aruande andmetel on kuus ELi liikmesriiki juba söevabad ning enamik ülejäänutest on avalikult välja öelnud, mis ajaks nad söevabaks saada plaanivad. Esimeste seas on Prantsusmaa ja Rootsi 2020ndatel ning mitmed EL liikmesriigid Lääne-Euroopas on selleks aastaks kinnitanud 2025. Ülemineku põhiliste eduindikaatoritena tuuakse esile ühiskondlikku dialoogi ning huvirühmade tähenduslikku kaasamist ning riigi ja kohaliku tasandi valitsuste sekkumise vajalikkust tööhõive ning majandusmõjude ohjeldamisel. Raport rõhutab ka tulevikkuvaatavate poliitikate olemasolu tähtsust ning hoiatab olemasoleva olukorra säilitada püüdmise eest, leides, et see tähendab aja- ja rahakaotust ning muudab ülemineku mõjud raskemaks.

Framework development for ‘just transition’ in coal producing jurisdictions. (Harrahill, K ja Douglas, O., 2019)

Võrdlev analüüs Saksamaal Põhja-Reinimaa-Westfaali piirkonnas, Alberta piirkonnas Kanadas ning Austraalia Victoria piirkonnas kasutusele võetud poliitilistest meetmetest õiglase ülemineku kontekstis. Kõigis kolmes piirkonnas sõltub tööhõive söetööstusest. Artikkel pakub välja raamistiku edukaks õiglaseks üleminekuks. Sealjuures tuuakse välja valitsuste märkimisväärselt tähtsat rolli tööliste ning kogukondade abistamisel kogu ülemineku protsessi vältel. Samuti uue ning tekkiva süsinikuvaese majanduse / tööstuse arengu toetamisel.

Seven Golden Rules for open and inclusive just transition planning at the regional level. (Europe Beyond Coal, 2019)

Seitse pidepunkti õiglase ülemineku strateegiaid koostavatele ja seda elluviivatele otsustajatele. Voldik on mõeldud eelkõige “country team’idele”, kes arutavad ja planeerivad üleminekut ning valivad projekte, mida ELile rahastamiseks esitada algatuse EU Coal Regions in Transition raames. Rõhutatakse eraldi huvirühmade tegeliku kaasamise tähtsust projektide valikul ja elluviimisel, et üleminek oleks kiire ja sotsiaalselt õiglane.

Phasing out Coal in the German Energy Sector (2019)

Põhjalik ja tehniline analüüs Saksamaa kivisöesektorist ja selle ülemineku väljavaadetest. Sisukalt on käsitletud taastuvenergial põhineva tuleviku energiasüsteemi võimalusi Saksamaa varustuskindluse tagamiseks, sh energiasalvestus ja samuti küttelahendustest pärast kivisöeajastu lõppu (peatükk 3). Teine suurem teema on piirkondade struktuursed muutused (peatükk 4). Selle all on vaadeldud töökohtade, majandusarengu, teaduse ja infrastruktuuri küsimusi. Töökohtade osas leiti, et vanemad läheks pensionile ja nooremad vahetaks eriala – probleem sama nagu Eestis, et uued töökohad on arvatavasti madalama palgaga. Majandusarengus nähti uute fookustena tulevikutööstuseid nagu taastuvenergia, energiatõhusus, hoonete soojustamine, elektromobiilsus ja turism.

Coal transition in Germany – learning from past transitions to build phase-out pathways (DIW Berlin, 2018)

Raport vaatleb teekaarte kivisöest väljumiseks ja vajaminevaid poliitilisi instrumente selle saavutamiseks. Välja on toodud erinevad stsenaariumid KGH heite vähendamiseks, kusjuures eesmärgina on võetud Pariisi leppe 2C eesmärk ja samuti NDC eesmärk aastaks 2030. (Raporti ilmumise ajal ei olnud Saksamaal veel eesmärki väljuda kivisöest aastaks 2038).

Tabelis 5 (lk 20) on toodud rida võimalikke instrumente, mille abil vähendada kivisöe kasutamist Saksamaal ning vaadeldud nende mõju, positiivseid ja negatiivseid aspekte. Joonisel 13 on toodud välja õiglase ülemineku dimensioonid. Leiti, et kogu protsess peab põhinema mitmetasandilisel juhtimisel ja planeermisel. Selleks et planeerida ja rakendada tõhusaid strateegiaid tuleb soodustada erinevate poliitiliste tasandite omavahelist interakteerumist. Lisaks peaks nii planeerimine kui ka otsuste tegemine olema kõrge osalustasemega kõikidelt osapooltelt ja andma rahuloleku põhiselt lahendusi, et suurendada tegevuste laia tunnustamist.

Töö fookuses on juhtumianalüüsid Ruhri ja Lusatiani piirkonnast ning kirja on pandud õppetunnid nii kohalikul kui ka riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Kohalikul tasandil on käsitletud töötajaid ja kodanikke, majandust ja tööstust, infrastruktuuri, haridust ja teadust, väärtused nagu kultuur ja keskkond. Riiklikul tasandil käsitleti energiasüsteemi ja rahastust. Kokkuvõttes on üleminek võimalik majanduslikust ja tehnilisest vaatest, kuid vaja on tegeleda teatud barjääridega, nt energiahinnaga seotud tööstuste konkurentsivõime, töötajad vajavad kindlat tulevikku jne. Nende barjääride ületamiseks pakub raport välja rea meetmeid nagu selged poliitilised signaalid, ümberõpe ja varajane pension, piisava rahastuse kindlustamine, võimalikku elektri hinnatõusu leevendavad poliitikad.

“Just transition”? Conceptual challenges meet stark reality in a “transitioning” coal region in Australia. Globalizations, 15(4), 550–564. Snell, D. (2018).

Artikkel uurib õiglase ülemineku teooriat ja praktikat (1) konkureerivate tõlgenduste ja kontseptuaalsete arusaamiste ning (2) Austraalia söepiirkonnas käimasoleva õiglase ülemineku protsessi väljakutsete valguses. Autor leiab, et õiglase üleminekuni jõudmine, selle saavutamine nõuab enam kui pelgalt valitsuse õigusakte ja nö ülalt-alla sekkumist ning ametiühingul peab olema aktiivne roll, arvestades nende sidemeid tööandjatega, töötajatega, valitsusega ning kogukonnaga.

Just transition? Strategic framing and the challenges facing coal dependent communities. Environment and Planning C: Politics and Space, 37(2), 298–316. Weller, S. A. (2018).

Artikkel kirjeldab söejaamade sulgemist ühe söest sõltuva ning poliitiliselt tundliku Austraalia piirkonna – Latrobe org Victoria osariigi lõunaosas, näitel. Artikkel selgitab, kuidas jäid kõrvale kohalike elanike huvid ja tegelikud probleemid, vähenes kohalike inimeste mõju ja tähtsus ning kuidas rahalised vahendid liikusid kogukondadele, kes ei olnud söejaamade sulgemisest otseselt mõjutatud. Artikli autori hinnangul on selle juhtumi üheks õppetunniks, et õiglane üleminek nõuab osavõtlikumat suhtumist ning poliitiliselt väga head mõistmist õiglasest üleminekust mõjutatud kogukondade positsioonist ja olukorrast.

The Transformation of the Polish Coal Sector. The International Institute for Sustainable Development. (International Institute for Sustainable Development, 2018)

Analüüs keskendub Poola söekaevanduste ümberkorraldamisele, mis algas 1989 ning kestab siiani. Autorite sõnul on ümberkorralduse protsessil Poolas mitmeid positiivseid külgi, ent ka hulk ebaõnnestumisi. Vaatluse all on valitsuse vastavad programmid ning peamiste politiiliste tegutsejate roll selles protsessis ja läbiviidud reformides. Raporti lõpuosas tuuakse välja soovitused, kuidas Poola vigadest õppida. Ühe olulise puudusena märgitakse söepiirkondade ning kohalike kogukondade rolli hilist märkamist, nende nappi rahalist toetamist ning nõrga sotsiaalse kapitaliga seostatavat alt-üles initsiatiivi puudumist.

Managing Coal Mine Closure. Achieveing a Just Transition For All (Maailmapank, 2018)

Analüüsi eesmärk on jagada riikide valitsustega söekaevanduste sulgemise õppetunde. Õppetunnid on jaotatud kolmeks sambaks: (1) poliitikate ja strateegiate loomine, sh tugev poliitiline pühendumine, piisavad rahalised vahendid, õiguslike regulatsioonide ülevaatamine, huvirühmade kaasamine jne (lk 28), (2) inimesed ja kogukonnad ning (3) maastiku ja keskkonna taastamine. Näiteid tuuakse mh Hollandist, Poolast, Hiinast, USAst ja Suurbritanniast. Raportis tõdetakse, et huvirühmade siiras kaasamine alates õiglase ülemineku plaani koostamisest kuni kaevanduste sulgemiseni võib aidata vähendada sotsiaalsete konfliktide tekkimist märkimisväärselt (lk 32). Analüüsi lõpus on hulganisti viiteid lisainfoks.

EU Coal regions: opportunities and challenges ahead (Joint Research Centre, European Commission 2018)

Analüüsis on põhjalik taust ELi kivisöetööstusest, kaduvatest töökohtadest ja nende piirkondade sotsiaalmajanduslikust seisust ning ülemineku mõjudest teistele sektoritele. Seejärel antakse ülevaade üleminekustrateegiatest – teemadena on käsitletud: CCUS, kaevandusalade taastamine ja kasutamine ning ümberõpe. Kaevandusalade kasutamises nähakse potentsiaali taastuvenergia tootmiseks – ülevaade päikeseenergia, tuuleenergia, pump-hüdro ja geotermaalenergia võimalustest. Samuti tuleb välja, et kivisöesektori töötajate palkamiseks on tuule- ja päikesetööstus eriti sobivad tööks vajalike sarnaste oskuste tõttu.

Towards a just and equitable low-carbon energy transition (Grantham Institute Briefing Paper, 2018)

Ülevaade selgitab, millised regioonid, sektorid ja grupid on üleminekust kõige rohkem mõjutatud ja milliseid õppetunde saab kaasa võtta minevikust ning parasjagu toimuvatest üleminekuprotsessidest. Sellest lähtudes pakutakse välja erinevaid viise, kuidas vähendada edaspidi negatiivseid mõjusid üleminekuregioonides. Kokkuvõttes leiti, et eduka ülemineku osadeks on: (1) varajane poliitikate ja strateegiate rakendamine koos pikaajalise visiooniga; (2) lähedane koostöö ja sotsiaalne dialoog kõigi osapoolte vahel; (3) sotsiaalsed garantiid nagu palgaabi või varajane pension; (4) valitsuse ja ettevõtete investeeringud infrastruktuuri ja oskustesse, et tekiks alternatiivset tööstust keskpikas plaanis; (5) valitsuse ja ettevõtete investeeringud haridusse ja innovatsiooni, et tekiks uut tööstust pikas plaanis.

Lessons from Previous Coal Transitions – High-level Summary for Decision-makers (Ben Caldecott, Oliver Sartor, Thomas Spencer, IDDRI and Climate Strategies, 2017)

Raport põhineb erinevate riikide juhtumianalüüsidel (Hispaania, UK, Holland, USA, Tšehhi, Poola). Tekstis võetakse teemade kaupa läbi õppetunde, mida saab üldistada nende juhtumite põhjal. Muuhulgas tuuakse näiteks välja, et ülemineku puhul ei toimi “parimate praktikate” otsene ülevõtmine, vaid üleminekuplaan tuleb luua ideaalis alt-üles lähtudes kohalikest oludest. Samuti räägitakse ülemineku varajase tunnistamise ja ette mõtlemise olulisusest ning uuritakse, kes peaks ülemineku eest maksma. Välja on toodud rida küsimusi, mis vajaksid edasist uurimist, et paremini üleminekut planeerida.

Just Transition. A report for the OECD (Just Transition Centre, 2017)

Analüüs rõhutab ühiskondliku dialoogi tähtsust (lk 2) erinevate huvirühmade vahel selleks, et tagada poliitikate sidusus, mis on vajalik, et kliimategevuste kõrval ei jääks tähelepanuta töökohad ja innovatsioon kogukondades (community renewal) laiemalt.

Analüüs leiab, et kuigi lahendused õiglaseks üleminekuks on olemas ning neid ka kasutatakse üha kasvavas tempos, on veel siiski vähe näiteid üleminekuga lõpule jõudnud sektoritest või majandustest. Seega ei saa hinnata pikaajalist mõju nt tööjõule või majandusele. Analüüs kajastabki seetõttu selliseid õiglase ülemineku näiteid (lk 10), mis aitavad kirjeldada põhilisi poliitikaküsimusi, millega otsustajad õiglase ülemineku protsessi jooksul silmitsi seisavad – ühiskondlik dialoog, õiglase ülemineku plaanid, oskuste arendamine, ümberõppimine jne. Näidisjuhtumeid tuuakse nii USAst, Taanist, Austraaliast kui ka mujalt.

Analüüsi lõpuosas (lk 17) on 5 poliitikasoovitust, milles rõhutatakse, et (1) enamik toodud näidetest on alt-üles lähenemisega, (2) asjakohaste poliitikate, raha ning õiglase ülemineku raamistiku puudumine raskendab tööliste, tööandjate ja kogukondade hakkama saamist – puuduvad sotsiaalsed garantiid, sihtinvesteeringud infrastruktuuri jms. ning (3) kliimakriis nõuab kiiret tegutsemist süsinikuvaese ühiskonna loomise suunas – selleks on tarvis kasutusse võtta enam ressursse ning valida poliitiline fookus.

Guidelines for a just transition towards environmentally sustainable economies and societies for all (ILO, 2015)

Üldised juhtnöörid eelkõige valitsustele, kuidas liikuda keskkonnasäästlike majanduste ja ühiskondade suunas. Ühe soovitusena käib juhisest tihti läbi ühiskondliku kaasamise olulisus. Juhend kajastab peamisi poliitikavaldkondi ning institutsionaalset korraldust õiglase ülemineku kontekstis.

Post-Mining Regions in Central Europe – Problems, Potentials, Possibilities (Oekom, 2012)

Raport põhineb juhtumianalüüsidel Ungarist, Saksamaalt, Tšehhist, Austriast, Poolast, Sloveeniast. On näha, et juba 2012. aastal oli erinevatest riikidest kogunenud hulk häid praktikaid ja kogemusi. Üleminekualade loomulik potentsiaal leiti peituvat eelkõige maastike taastamises ja taasväärtustamises (nt kaevanduste pärand turismis), elukeskkonna parandamises, uutes rohe- ja puhkealades, taastuvenergia ja energiatõhususe laialdasemas kasutamises ja uudsetes lahendustes energiaga varustatusel. Õppetunnina rõhutatakse ettemõtleva ja laiaulatusliku strateegilise planeerimise tähtsust ning rahaliste vahendite olemasolu vajalikkust.

Mõnes teemas on mindud süvitsi: (1) väikelinnade roll üleminekupiirkondades; (2) kohalike rolli ja võimekus ülemineku juhtimises; (3) arenguperspektiivid üleminekuregioonis; (4) noorte roll kohaliku arengu planeerimisel; (5) sihitud turism nagu ekstreemsport, ökoturism, tööstuspärand.

Kliimamuutuse mõjud maailmas ja Eestis

IPCC raport “Climate Change 2021. The Physical Science Basis” (IPCC 2021)

IPCC raport maailmamerest (IPCC 2019)

IPCC raport kliimamuutusest ja maakasutusest (IPCC 2019)

IPCC eriraport globaalse soojenemise kohta 1,5C (IPCC 2018)

Kust sa tead, et kliima soojeneb? (Riigikogu Toimetised nr 38, 2018)

Economic losses from climate-related extremes in Europe (EEA 2018)

Uuringu eesmärk on saada aimu, kuidas suhtuvad õiglasesse üleminekusse ja sellega seotud protsessidesse Ida-Viru noored, eelkõige just need noored, kes pole üleminekuga seotud kaasamistegevustes seni osalenud. Eelkõige vaadatakse, millised on Ida-Viru noorte arusaamad kliimateemadest ja üleminekust, milline on nende tulevikuvaade antud teemas ning mida nad ootavad ja millisena näevad just noorte rolli piirkonna tuleviku kujundamisel. Raport toob välja tähelepanekud ja soovitused, millest lähtuda üleminekuprotsessidesse kogukondade ja noorte kaasamisel.

Ida-Virumaa põlevkivisektori tööjõukulude analüüs (RAKE 2020)

Uuringu eesmärk on anda ülevaade Ida-Virumaa põlevkivisektori töötajate vanuselisest koosseisust, hetke palga- ja tööjõukulust ning prognoositavatest palga- ja tööjõukuludest erinevate stsenaariumide korral.

Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs (Praxis, 2020)

Ida-Virumaa täiendavate tööturumeetmete analüüs (Eesti Töötukassa analüüsiosakond, 2019)

Tegevusetuse hind (cost of inaction)

Õiglane üleminek taastuvenergiale

Põlevkivi kasutamise mõjud Eestis

Eesti valikud energeetikas ja kliimamuutuse leevendamisel

Eesti õiglase ülemineku analüüsid

Jaga